1910. aastate Nobeli füüsikaauhinna laureaadid
3 parimat inimeste 79 hääle järgi: Johannes Diderik van der Waals · Wilhelm Wien · William Lawrence Bragg. (Värskendatud 18. juuni 2019.)
Iga Nobeli füüsikaauhinna laureaat aastatel 1910–1919 koos aastaarvu ja Nobeli fondi ametliku viitega. Milline avastus oli teie arvates kõige olulisem?
Automaatselt tõlgitud (originaal English keeles). Vaata originaali
Top 10
-
1
Johannes Diderik van der Waals
1910. Gaaside ja vedelike olekuvõrrandi alal tehtud töö eest.
-
2
Wilhelm Wien
1911. Tema avastuste eest, mis puudutavad soojuskiirgust reguleerivaid seadusi.
-
3
William Lawrence Bragg
1915. Teenuste eest kristallstruktuuri analüüsimisel röntgenikiirte abil.
-
4
William Henry Bragg
1915. Teenuste eest kristallstruktuuri analüüsimisel röntgenikiirte abil.
-
5
Charles Glover Barkla
1917. Elementidele iseloomuliku Röntgeni kiirguse avastamise eest.
-
6
Nils Gustaf Dalén
1912. Automaatsete regulaatorite leiutamise eest, mida kasutatakse koos gaasiakudega tuletornide ja poide valgustamiseks.
-
7
Heike Kamerlingh Onnes
1913. Tema uurimise eest aine omaduste kohta madalatel temperatuuridel, mis viisid muu hulgas vedela heeliumi tekkeni.
-
8
Max von Laue
1914. Röntgenikiirguse kristallide difraktsiooni avastamise eest.
-
9
Max Karl Ernst Ludwig Planck
1918. Tunnustuseks teenete eest, mida ta energiakvantide avastamisega füüsika edendamiseks osutas.
-
10
Johannes Stark
1919. Doppleri efekti avastamise eest kanalikiirtes ja spektrijoonte lõhenemise eest elektriväljades.
Kuidas see pingerida järjestatakse? Inimeste häälte järgi: iga ▲ lisab punkti ja iga ▼ võtab ühe ära. Igaüks võib hääletada ja lisada, mis puudu jääb.
Kas midagi on puudu?
Kommentaarid (4)
Kamerlingh Onnes and superconductivity in 1913.
Max von Laue and X-ray diffraction, brilliant.
The Braggs, father and son sharing the prize, Lawrence was only 25.
Planck and the quantum, the start of modern physics.