# Rijksmuseumi tipphetked, mida peate nägema

Amsterdami Rijksmuseumi tipphetked alates Öisest Vahtkonnast kuni Petronella Oortmani nukumajani, vastavalt kuulsaimatele muuseumigiididele.

- 24 häält · 17 üksust
- 9. jaan 2023 · dogear_old
- https://even.best/et/l/2219/rijksmuseumi-tipphetked-mida-peate-nagema

## Top 17

1. **Sinistes riietes naine kirja lugemas** (4 · ▲4 ▼0) — Vermeer, umbes 1663. Naine loeb vaikides kirja.
2. **Öine Vahtkond** (2 · ▲2 ▼0) — Rembrandt, 1642. Kapten Frans Banninck Cocqi miilits liigub.
3. **Lüpsja** (2 · ▲2 ▼0) — Vermeer, umbes 1658. Hele, sinine ja tilk piima.
4. **Juudi pruut** (2 · ▲2 ▼0) — Rembrandt, umbes 1665-1669. Van Gogh tahtis mitu päeva selle ees istuda.
5. **Wijk bij Duurstede veski** (2 · ▲2 ▼0) — Jacob van Ruisdael, umbes 1668-1670. Hollandi veski ähvardava taeva all.
6. **Tänav** (1 · ▲2 ▼1) — Vermeer, umbes 1658. Tavaline Delfti maja, väga ebatavaliselt maalitud.
7. **Marten Soolmans ja Oopjen Coppit** (1 · ▲1 ▼0) — Rembrandt, 1634. Pruutpaar, kelle Holland ja Prantsusmaa koos ostsid.
8. **Talvine maastik jäämeelelahutusega** (1 · ▲1 ▼0) — Hendrick Avercamp, umbes 1608. Sajad figuurid jääl.
9. **Petronella Oortmani nukumaja** (1 · ▲1 ▼0) — Umbes 1686-1710. Miniatuurne kanalimaja, iga detailini.
10. **Waterloo lahing** (1 · ▲1 ▼0) — Jan Willem Pieneman, 1824. Muuseumi suurim maal.
11. **Cuypersi raamatukogu** (1 · ▲1 ▼0) — Hoones endas asub Hollandi suurim ja vanim kunstiajaloo raamatukogu.
12. **Autoportree (Van Gogh)** (0 · ▲0 ▼0) — Vincent van Gogh, 1887. Tema Pariisi aegadest, rõõmsate triipudega.
13. **Rõõmsameelne joodik** (0 · ▲0 ▼0) — Frans Hals, umbes 1628-1630. Naeratav mees, kes rõõmustab sind.
14. **Rõõmsameelne majapidamine** (0 · ▲0 ▼0) — Jan Steen, 1668. Sassis, pidutsev perekond.
15. **Hugo Grotiuse raamaturiiul** (0 · ▲0 ▼0) — Kirst, milles Hugo Grotius 1621. aastal Loevesteini lossist põgenes.
16. **Terasemeistrid** (-1 · ▲1 ▼2) — Rembrandt, 1662. Kuus härrasmeest vaatavad üles, nagu oleksite sisenemas.
17. **Ohustatud luik** (-1 · ▲0 ▼1) — Jan Asselijn, umbes 1650. Hiljem loeti Johan de Witti sümboliks.

Kuidas see pingerida järjestatakse? Inimeste häälte järgi: iga ▲ lisab punkti ja iga ▼ võtab ühe ära. Igaüks võib hääletada ja lisada, mis puudu jääb.