Parimad hispaaniakeelsed rokilaulud 90ndatest
3 parimat inimeste 11 hääle järgi: Kahe maa vahel — Vaikuse kangelased · Matador – vapustavad Cadillacid · Kerge muusika — Soda Stereo. (Värskendatud 6. dets 2021.)
Hispaaniakeelse roki kuldkümnendi hümnid Buenos Airesest Mexico City ja Madridini, enim korduvate nimekirjade ja kogumike järgi.
Automaatselt tõlgitud (originaal Español keeles). Vaata originaali
Top 20
-
1
Kahe maa vahel — Vaikuse kangelased
1990. Juan Valdivia kitarr ja Bunbury hääl.
-
2
Matador – vapustavad Cadillacid
1993. Löökpillid, ska ja poliitiline kisa.
-
3
Kerge muusika — Soda Stereo
1990. Ladina roki ajaloo enim skandeeritud riff.
-
4
Tänamatu - kohvik Tacvba
1994. “Re” punkkorido.
-
5
Boliivia itk - Enanitos Verdes
1994. Baarilaul, millest sai lõpuks hümn.
-
6
Kõhn - Andrés Calamaro
1997. Albumilt "High Dirt", mis tegi selle tohutuks.
-
7
Ilma dokumentideta — Los Rodríguez
1993. Calamaro ja Ariel Rot Madridis.
-
8
Hei, mu arm – Maná
1992. Alates "Kus lapsed mängivad?", müügirekord.
-
9
Väljas - Caifanes
1994. Mehhiklaste tippkohtumine filmiga "The Silence".
-
10
Laviin — vaikuse kangelased
1995. Bändi viimane suurepärane album.
-
11
Anna jõudu - Molotov
1997. Mehhiko räpp-metal, kus on palju viha.
-
12
Pachuco – Maldita Vecindad
1991. Ska ja Chilango uhkus.
-
13
Lilled — Café Tacvba
1994. Veel üks pärl samalt albumilt nagu "La ingrata".
-
14
Armastav naine — valge rott
1990. Argentina raske ballaad par excellence.
-
15
Kurat - foobia
Mehhiko alternatiivrokk 90ndate algusest.
-
16
Peaaegu lilla sinine - Santa Sabina
Rita Guerrero hääl parimal kujul.
-
17
Kõhn — Jarabe de Palo
1996. Suve laul, mis ei lahkunud.
-
18
Baaris löödud — Maná
1997. Albumilt «Liquid Dreams».
-
19
Ta kasutas mu pead nagu relva - Soda Stereo
1995. Albumilt «Sueño Stereo».
-
20
Tecknicolor Butterfly - Fito Páez
1994. Albumilt «Circo Beat».
Kuidas see pingerida järjestatakse? Inimeste häälte järgi: iga ▲ lisab punkti ja iga ▼ võtab ühe ära. Igaüks võib hääletada ja lisada, mis puudu jääb.
Kas midagi on puudu?
Kommentaarid (1)
Sin documentos es de las que no fallan nunca en una fiesta. Echo de menos algo de Extremoduro, aunque sean más de culto