# Hollandi kaanoni 50 akent (2006)

2006. aastal esitles Frits van Oostromi juhitud komisjon Hollandi kaanonit: haridusele mõeldud viiskümmend „akent“ Hollandi ajaloole dolmenitest Euroopani. See on algne kaanon; see muudeti 2020. aastal.

- 17 häält · 50 üksust
- 2. juuli 2022 · Jasmijn de Groot
- https://even.best/et/l/5280/hollandi-kaanoni-50-akent-2006

## Top 50

1. **2. Rooma pärnad** (1 · ▲1 ▼0) — 47–ca. 40. Rooma maailma piiril.
2. **3. Willibrord** (1 · ▲1 ▼0) — 658–73. Kristluse levik.
3. **6. Floris V** (1 · ▲1 ▼0) — 1254–129. Hollandi krahv ja rahulolematud aadlikud.
4. **7. Hansa Liit** (1 · ▲1 ▼0) — 1356–c. 145. Kauplemislinnad Madalmaades.
5. **14. De Beemster** (1 · ▲1 ▼0) — 161. Holland ja vesi.
6. **15. Kanalivöö** (1 · ▲1 ▼0) — 1613–166. Linnade laienemine XVII sajandil.
7. **19. Blaeu atlase major** (1 · ▲1 ▼0) — 166. Kaardi maailm.
8. **20. Michiel de Ruyter** (1 · ▲1 ▼0) — 1607–167. Mereväe kangelased ja vabariigi lai haare.
9. **25. Eise Eisinga** (1 · ▲1 ▼0) — 1744–182. Valgustusajastu Hollandis.
10. **27. Napoleon Bonaparte** (1 · ▲1 ▼0) — 1769–182. Prantsuse periood.
11. **30. Põhiseadus** (1 · ▲1 ▼0) — 184. Riigi põhiseadus.
12. **32. Vastuseis lapstööjõule** (1 · ▲1 ▼0) — 19. sajand Töökojast välja, kooli.
13. **47. Srebrenica** (1 · ▲1 ▼0) — 199. Rahuvalve dilemmad.
14. **1. Dolmenid** (0 · ▲0 ▼0) — ca. 3000 eKr Varased põllumehed.
15. **4. Karl Suur** (0 · ▲0 ▼0) — 742–81. Õhtumaa keiser.
16. **5. Hebban olla vogala** (0 · ▲0 ▼0) — ca. 110. Hollandi keel kirjalikult.
17. **8. Erasmus** (0 · ▲0 ▼0) — 1466 (?)–153. Rahvusvaheline humanist.
18. **9. Keiser Karl V** (0 · ▲0 ▼0) — 1500–155. Holland haldusüksusena.
19. **10. Ikonoklasm** (0 · ▲0 ▼0) — 156. Religioosne konflikt.
20. **11. William of Orange** (0 · ▲0 ▼0) — 1533–158. Mässumeelsest aadlikust "riigi isaks".
21. **12. Vabariik** (0 · ▲0 ▼0) — 1588–179. Poliitiline unikaalne.
22. **13. Hollandi Ida-India ettevõte** (0 · ▲0 ▼0) — 1602–179. Välismaale laienemine.
23. **16. Hugo Grotius** (0 · ▲0 ▼0) — 1583–164. Kaasaegse rahvusvahelise õiguse pioneer.
24. **17. Statenbijbel** (0 · ▲0 ▼0) — 163. Raamatute raamat.
25. **18. Rembrandt** (0 · ▲0 ▼0) — 1606–166. Suured maalijad.
26. **22. Spinoza** (0 · ▲0 ▼0) — 1632–167. Tõde otsides.
27. **23. Orjus** (0 · ▲0 ▼0) — c. 1637–186. Inimkaubandus ja sunnitöö uues maailmas.
28. **24. Maamajad** (0 · ▲0 ▼0) — 17. ja 18. sajand. Rikkad, kes elavad väljaspool linna.
29. **26. Patrioodid** (0 · ▲0 ▼0) — 1780–179. Kriis vabariigis.
30. **29. Esimene raudteeliin** (0 · ▲0 ▼0) — 183. Kiirendus.
31. **31. Max Havelaar** (0 · ▲0 ▼0) — 186. Süüdistus kuritarvituste vastu Indias.
32. **33. Vincent van Gogh** (0 · ▲0 ▼0) — 1853–189. Kaasaegne kunstnik.
33. **34. Aletta Jacobs** (0 · ▲0 ▼0) — 1854–192. Naiste mõjuvõimu suurendamine.
34. **37. Kriisiaastad** (0 · ▲0 ▼0) — 1929–194. Ühiskond depressioonis.
35. **38. Teine maailmasõda** (0 · ▲0 ▼0) — 1940–194. Okupatsioon ja vabanemine.
36. **39. Anne Frank** (0 · ▲0 ▼0) — 1929–194. Juutide tagakiusamine.
37. **40. Indoneesia** (0 · ▲0 ▼0) — 1945–194. Koloonia võitleb end vabaks.
38. **41. Willem Drees** (0 · ▲0 ▼0) — 1886–198. Heaoluriik.
39. **42. 1953. aasta veeuputus** (0 · ▲0 ▼0) — 1. veebruar 195. Veeoht.
40. **43. Teler** (0 · ▲0 ▼0) — aastast 194. Massimeediumi läbimurre.
41. **44. Rotterdami sadam** (0 · ▲0 ▼0) — alates c. 188. Värav maailma.
42. **45. Annie M.G. Schmidt** (0 · ▲0 ▼0) — 1911–199. Vastuoluline kodanlikus riigis.
43. **46. ​​Suriname ja Hollandi Antillid** (0 · ▲0 ▼0) — aastast 194. Lääne dekoloniseerimine.
44. **48. Mitmevärviline Holland** (0 · ▲0 ▼0) — aastast 194. Multikultuurne ühiskond.
45. **49. Gaasimull** (0 · ▲0 ▼0) — 1959–2030 (?. Lõplik aare.
46. **50. Euroopa** (0 · ▲0 ▼0) — aastast 194. Hollandlased ja eurooplased.
47. **21. Christiaan Huygens** (-1 · ▲0 ▼1) — 1629–169. Teadus kuldajastul.
48. **28. Kuningas William I** (-1 · ▲0 ▼1) — 1772–184. Hollandi Ühendkuningriik.
49. **35. Esimene maailmasõda** (-1 · ▲0 ▼1) — 1914–191. Sõda ja neutraalsus.
50. **36. De Stijl** (-1 · ▲0 ▼1) — 1917–193. Revolutsioon disainis.

Kuidas see pingerida järjestatakse? Inimeste häälte järgi: iga ▲ lisab punkti ja iga ▼ võtab ühe ära. Igaüks võib hääletada ja lisada, mis puudu jääb.