Mine sisu juurde
even.best
🔬 Teadlased

Kõik Nobeli füüsikapreemia laureaadid 2020–2025

3 parimat inimeste 76 hääle järgi: Roger Penrose (2020) · Andrea Ghez (2020) · Klaus Hasselmann (2021). (Värskendatud 1. veebr 2026.)

Mustadest aukudest ja kliimamudelitest kuni kvantpõimumise, attosekundiliste impulsside, närvivõrkude ja kvantefektideni elektriahelates: 17 teadlast, kes said Kuningliku Teaduste Akadeemia põhjendusega 2020. aastatel Nobeli füüsikaauhinna. Nende hulgas on Anne L'Huillier Lundi ülikoolist, 2023. aasta auhinna võitja.

Emil Larsson · · 17 üksust · 76 häält · 0 kommentaari

Automaatselt tõlgitud (originaal Svenska keeles). Vaata originaali

Top 17

  1. 1

    Roger Penrose (2020)

    Ühendkuningriik. 2020. aasta Nobeli füüsikaauhind avastuse eest, et mustade aukude tekkimine on üldrelatiivsusteooria jõuline ennustus (Penrose) ja ülimassiivse kompaktse objekti avastamise eest Linnutee keskmes (Genzel ja Ghez).

    ▲ 9 ▼ 0

    9
  2. 2

    Andrea Ghez (2020)

    USA. 2020. aasta Nobeli füüsikaauhind avastuse eest, et mustade aukude tekkimine on üldrelatiivsusteooria jõuline ennustus (Penrose) ja ülimassiivse kompaktse objekti avastamise eest Linnutee keskmes (Genzel ja Ghez). Neljas naine, kes sai füüsikaauhinna.

    ▲ 6 ▼ 0

    6
  3. 3

    Klaus Hasselmann (2021)

    Saksamaa. 2021. aasta Nobeli füüsikaauhind teedrajava panuse eest meie arusaamisele keerulistest füüsikalistest süsteemidest, sealhulgas Maa kliimast (Manabe ja Hasselmann) ning häirete ja kõikumiste vastastikusest mõjust (Pariis).

    ▲ 6 ▼ 0

    6
  4. 4

    Alain Aspect (2022)

    Prantsusmaa. 2022. aasta Nobeli füüsikaauhind takerdunud footonitega tehtud katsete eest, mis näitasid Belli ebavõrdsuse murdmist ja sillutasid teed kvantinfoteadusele.

    ▲ 6 ▼ 0

    6
  5. 5

    Reinhard Genzel (2020)

    Saksamaa. 2020. aasta Nobeli füüsikaauhind avastuse eest, et mustade aukude tekkimine on üldrelatiivsusteooria jõuline ennustus (Penrose) ja ülimassiivse kompaktse objekti avastamise eest Linnutee keskmes (Genzel ja Ghez).

    ▲ 6 ▼ 1

    5
  6. 6

    Giorgio Parisi (2021)

    Itaalia. 2021. aasta Nobeli füüsikaauhind teedrajava panuse eest meie arusaamisele keerulistest füüsikalistest süsteemidest, sealhulgas Maa kliimast (Manabe ja Hasselmann) ning häirete ja kõikumiste vastastikusest mõjust (Pariis).

    ▲ 6 ▼ 1

    5
  7. 7

    Anton Zeilinger (2022)

    Austria. 2022. aasta Nobeli füüsikaauhind takerdunud footonitega tehtud katsete eest, mis näitasid Belli ebavõrdsuse murdmist ja sillutasid teed kvantinfoteadusele.

    ▲ 4 ▼ 0

    4
  8. 8

    John Clauser (2022)

    USA. 2022. aasta Nobeli füüsikaauhind takerdunud footonitega tehtud katsete eest, mis näitasid Belli ebavõrdsuse murdmist ja sillutasid teed kvantinfoteadusele.

    ▲ 3 ▼ 0

    3
  9. 9

    Ferenc Krausz (2023)

    Ungari/Austria. 2023. aasta Nobeli füüsikaauhind eksperimentaalsete meetodite eest, mis genereerivad attosekundilisi valgusimpulsse aine elektronide dünaamika uurimiseks.

    ▲ 3 ▼ 0

    3
  10. 10

    Anne L'Huillier (2023)

    Prantsusmaa/Rootsi. 2023. aasta Nobeli füüsikaauhind eksperimentaalsete meetodite eest, mis genereerivad attosekundilisi valgusimpulsse aine elektronide dünaamika uurimiseks. Lundi ülikooli professor; viies naine, kes sai füüsikaauhinna.

    ▲ 3 ▼ 0

    3
  11. 11

    Geoffrey Hinton (2024)

    Kanada/Suurbritannia. 2024. aasta Nobeli füüsikaauhind fundamentaalsete avastuste ja leiutiste eest, mis võimaldavad tehisnärvivõrkudega masinõpet. Seda nimetatakse sageli AI ristiisaks.

    ▲ 3 ▼ 1

    2
  12. 12

    Syukuro Manabe (2021)

    Jaapan/USA. 2021. aasta Nobeli füüsikaauhind teedrajava panuse eest meie arusaamisele keerulistest füüsikalistest süsteemidest, sealhulgas Maa kliimast (Manabe ja Hasselmann) ning häirete ja kõikumiste vastastikusest mõjust (Pariis).

    ▲ 2 ▼ 1

    1
  13. 13

    Pierre Agostini (2023)

    Prantsusmaa/USA. 2023. aasta Nobeli füüsikaauhind eksperimentaalsete meetodite eest, mis genereerivad attosekundilisi valgusimpulsse aine elektronide dünaamika uurimiseks.

    ▲ 2 ▼ 1

    1
  14. 14

    John M. Martinis (2025)

    USA. 2025. aasta Nobeli füüsikaauhind makroskoopilise kvantmehaanilise tunneldamise ja energiakvantimise avastamise eest elektriahelas.

    ▲ 1 ▼ 1

    0
  15. 15

    John Clarke (2025)

    UK/USA. 2025. aasta Nobeli füüsikaauhind makroskoopilise kvantmehaanilise tunneldamise ja energiakvantimise avastamise eest elektriahelas.

    ▲ 1 ▼ 2

    −1
  16. 16

    Michel H. Devoret (2025)

    Prantsusmaa/USA. 2025. aasta Nobeli füüsikaauhind makroskoopilise kvantmehaanilise tunneldamise ja energiakvantimise avastamise eest elektriahelas.

    ▲ 1 ▼ 2

    −1
  17. 17

    John Hopfield (2024)

    USA. 2024. aasta Nobeli füüsikaauhind fundamentaalsete avastuste ja leiutiste eest, mis võimaldavad tehisnärvivõrkudega masinõpet.

    ▲ 1 ▼ 3

    −2

Kuidas see pingerida järjestatakse? Inimeste häälte järgi: iga ▲ lisab punkti ja iga ▼ võtab ühe ära. Igaüks võib hääletada ja lisada, mis puudu jääb.

Kas midagi on puudu?

Üksuse lisamiseks logige sisse

Kommentaarid (0)

Kommenteerimiseks logi sisse

Kommentaarid veel puuduvad. Ole esimene!

Rohkem selliseid edetabeleid