Donghyun Han

Kim So-woli kuulsaim luuletus (koos luuletuse pealkirjaga)

1. 1 Purustatud nimi! / Nimi, mis õhku läks! / Isegi kui seda kutsuda, on see nimi, millel pole omanikku! / Nime, mida kutsudes suren!
2. 2 Ema, õde, elame jõe ääres, / Õues sädelev kuldne liiv, / Tagaukse taga pilliroo lehtede laul.
3. 3 Isegi kui ma siin seistes kiviks muutun / See on nimi, mida ma lauldes suren! / See on inimene, keda ma armastasin! / See on inimene, keda ma armastasin!